Mõte sellest, et pettusest on saanud üks maailma kasulikumaid ärisid, kõlab esmapilgul peaaegu uskumatult. Ometi näitas Raul Vahtra oma TalTech Business Forumi esinemises väga veenvalt, et just nii see ongi. Tema ettekanne „Kuidas pettusest sai maailma kõige kasulikum äri“ ei rääkinud ainult numbritest, küberkuritegevusest ja petuskeemidest, vaid pani kuulaja mõtlema ka sellele, kui kergesti võib iga inimene sattuda petturite sihtmärgiks, kaasa arvatud tema ise. 

Kuigi pettused ja finantskuritegevus mõjuvad päevakajalise teemana, on need kasvutrendis juba pikemat aega. Nagu Raul Vahtra oma ettekandes tabavalt ütles: „Inimkond on üksteist petnud aegade algusest.“ Oma mõtte illustreerimiseks alustas ta isikliku looga sellest, kuidas langes pärast keskkooli värbamispettuse ohvriks. See näide mõjus eriti hästi, sest näitas selgelt, et pettuste eest ei ole täielikult kaitstud keegi. Kui varasematel aastakümnetel seostati pettusi peamiselt niinimetatud lotovõidu teadetega, siis tollal ei olnud need veel kuigi kasumlikud. Vahtra sõnul võis lotovõiduteatele klikates küll midagi võita, kuid seda pigem elukogemuse kui raha näol. Digiajastu on aga olukorda täielikult muutnud. Tänapäeva digikuritegevuse keskmes on kasumlikkus, vahelejäämise risk on väike, kuid teenitavad summad väga suured. Nii on pettusest kujunenud organiseeritud ja tulus äri, kus kurjategija tegutseb ratsionaalselt ning kasutab iga võimalust maksimaalse kasu saamiseks.

Küberkuritegevuse maht on tõusnud maailmas kolmandale kohale, väärtusega 9.5 triljonit dollarit, jäädes vaid pisut alla USA ja Hiina majandusele. Kui analoogajastul olid pettusi pigem vähe ja vahelejäämise risk suur, siis digiajastule üleminek on muutnud (digi)kuritegevuse ülemaailmseks, süsteemseks ja äärmiselt kasumlikuks äriks. Täna tegutseb maailmas hinnanguliselt üle pooleteise miljoni professionaalse petturi ning ainuüksi Euroopas on pea pool elanikkonnast pettustega kokku puutunud. 2025. aastal registreeriti Eestis pea 3700 pettusjuhtumit, mille kahjud ulatuvad kuni 29 miljoni euroni. Vahtra sõnul elame pettuste pandeemia keskel, kus isegi kõige hinnatum poliitik või ärimees on potentsiaalne sihtmärk.

Digiriigis on inimene läbipaistev ning kõik andmed on kergesti kättesaadavad muutes petturite elu oluliselt lihtsamaks. Kõige tuntum petuskeem on kalastamine (inglise keeles phishing), erinevad e-kirjad Nigeeria printsidelt, sõnumid või kõned, mis imiteerivad usaldusväärseid teenusepakkujaid nagu näiteks pangad või kullerfirmad. Tänapäeval ei tegutse petturid enam koba peale, vaid teevad põhjaliku taustatöö, kasutades erinevaid andmebaase, sotsiaalmeediat ja tumedat veebi, et valida välja sobivad ohvrid. Järgneb järjepidev ja süstemaatiline mõjutamine: tekitatakse usaldus, kiirustatakse tagant ja survestatakse, kuni ohver teeb eksliku vea. Levinud on nii ostu-, müügi- ja investeerimispettused kui ka kõnepettused, kus esinetakse näiteks politseiniku või mõne suurjuhina. 

“Väga raske on vahet teha, mis on päris ja mis on võlts,” tõdes Vahtra. Tehisaru muudab senised pettused veelgi kiiremaks ja usutavamaks. Kuigi AI ei pruugi veel olla sama veenev kui inimene, aitab selle võimekus suurendada pettuste suurust ning kvaliteeti, näiteks kasutatakse aina rohkem kuulsusi võltsreklaamides ja pettusskeemides. 

Vahtra hinnangul muutub olukord tulevikus veelgi tõsisemaks, mistõttu tuleb senisest rohkem panustada nii ennetustöösse, tehnoloogilistesse lahendustesse kui ka inimeste teadlikkuse tõstmisesse. Tema sõnul on oluline vähendada Eesti atraktiivsust petturite sihtmärgina, kuid kõige tähtsam on siiski see, et inimesed räägiksid neist ohtudest rohkem ning oskaksid neid paremini märgata.