TalTech Business Forumi teist päeva alustas investeerimisteemaline esitlus, kus lavale astusid Rait Kondor, Martin Sokk ja Marko Oolo. Kuigi investeerimisest räägitakse sageli numbrite, tootluse ja riskide keeles, näitas see arutelu palju inimlikumat poolt. Investorit ei kujunda ainult teadmised finantsturgudest, vaid eelkõige tema kogemused ja võime jääda keerulistes olukordades kindlaks oma põhimõtetele.

Rait Kondor, kes on INVL Family Office’is investeerimisstrateeg, tõi investeerimise teemasse elulise vaatenurga. Enne praegust ametit on ta töötanud nii pangas kui ka riigiteenistuses, kuid tema kogemuste hulka kuuluvad ka palju vähem glamuursed tööd, näiteks töö Keila haiglas ning lahkamisest alles jäänud organite purkidest tühjendamine. Just see kontrast tema varasemate kogemuste ja tänase töö vahel muutis tema esinemise eriti meeldejäävaks.

Kondor rõhutas, et igal inimesel on investeerimises oma teekond ning seetõttu ei tasu kõiki õpetusi pimesi kuulata. Soov kiiresti rikkaks saada, toob tavaliselt rohkem tagasilööke kui tegelikku edu. Selle asemel tuleks tegutseda läbimõeldult, keskenduda vähestele, kuid kvaliteetsetele valikutele ning mõelda vähemalt kümme aastat ette. 

Lightyeari kaasasutaja, investor ja ettevõtja Martin Sokk on suhtumisega, et peaks proovima erinevaid asju ning vaatama, kaugele ta suudab nendega minna. Tema varjatud talendiks on näiteks ultramaratonide jooksmine, pikimaks distantsiks lausa 142 kilomeetrit. Selline hobi vajab julgust ning riskide võtmist aga samas ka läbimõtlemist, riskide maandamist ning tugevat baasi. Samasugust mentaliteeti rakendab ta ka oma teiste eesmärkide saavutamisel. 

Karjääri alguses Hansapangas töötades märkas Sokk, et paljud IT-töötajad vältisid tippjuhtide korrust sealsete juhtide autoriteedi ja ajalise surve tõttu. Ta otsustas selles olukorras hoopis võimaluse leida, pakkudes end ise Windowsi operatsioonisüsteemi installeerima, mis nõudis sel ajal umbes tunni pikkust kohalolu. See aeg võimaldas tal juhtidega vestelda ja esitada neile küsimusi, mille kaudu ta sai väärtuslikku teavet ning suurendas oluliselt oma nähtavust organisatsioonis. See väljendab hästi, kui oluline on võimaluste nägemine ja mõõdukate riskide võtmine. 

Sokk rõhutas ka, et noore inimesena on Sinu kõige odavam ressurss aeg ning oskuste arendamine, kuna need toovad ka hiljem suuremat tootlust. Sealhulgas tõi ta näite Seeria A startupidest: minnes kohta, mis teeb juba maailmatasemel asju, kuid kus risk põhja minna on üsna väike, on sul suur võimalus saada väga palju kogemust ning oma karjääri kiirendada. Investeerimise puhul mainis ta, et 10-15% portfellist lähevad aktsiatesse, mis on valdkondades, mis teda päriselt huvitavad, isegi kui tegu on seejuures kõrgema riskiga, kuna see toob põnevust ja huvi asjaga tegeleda. Samas toob ta välja, et investeerimine ei ole mingi imetööriist, millega saab päevapealt rikastuda. Oluline on riske hajutada ja mitte kõiki mune ühte korvi panna. 

Investori ja ettevõtja Marko Oolo üheks olulisemaks põhimõtteks on “tasa ja targu”. Seda nii elus kui ka investeerides. Ta sõnas, et just igakuine raha kõrvalepanek juba ülikooli aegadest on toonud viieteist aastaga kasvu ja jõukuse, ning nõustus Sokuga, et kapitali teenimine toimub eelkõige oskuste pealt. Ta tegeles nooruses ehitusega, kuid tundis, et selles valdkonnas on areng liiga aeglane. Ta soovis minna keskkonda, kus ta oleks "kõige lollim inimene ruumis", et õppida parimatelt. Just see suhtumine ongi võti, mis avab uksed kiireks arenguks ning võimalusteks. Ta liitus liitus TransferWise'iga (praegune Wise) klienditoe spetsialistina, tõustes hiljem tootejuhiks ning juhib hetkel investeerimisfonde. ​ Oolo tõi ka välja huvitava mõtte, et õige elukaaslane on parim investeering üldse, sest hea partner aitab säilitada stabiilsust ja keskenduda olulisele.

Esitluses tuli jutuks ka tehisintellekti mõju tööturule ja investeerimismaailmale. Kõigil esinejatel oli selle kohta oma vaade, kuid eriti kõlama jäi arutelu selle üle, kas valgekraede töö tulevikus säilib või kaob. Rait Kondori sõnul ei kao valgekraed ära, vaid õpivad ümber ja arenevad koos muutustega. Tema hinnangul jääb alati alles inimsuhete ja inimliku kontakti väärtus, isegi siis, kui tehnoloogia areneb kiiresti. Samas tõi ta välja, et tarkvara tootvad ettevõtted on juba saanud tugeva löögi ning küsimus jääb õhku: kas kõik läheb tegelikult nii, nagu praegu ennustatakse, või kujuneb tulevik siiski teistsuguseks?

Martin Sokk on arvamusel, et tehisintellekt ei suuda veel täna indeksfondidest paremat tootlust teha, kuid rõhutab, et selle integreerimine ettevõtetesse on võtmetähtsusega. Sokk tõi välja, et kõigil startuppidel on üks probleem, mis ei kao kunagi, selleks on püsiv kasv. Ta tõi näiteks, et kui 85 inimest saavad AI abil teha ära sama ajaga 850 inimese töö, siis see loob kasvu. Sellega nõustus ka Oolo, öeldes startupinduses tuntud lause “Su toode peab olema 10 korda parem kui olemasolev lahendus”, Oolo tõdes, et AI teeb seda ning see vastab küsimusele, et kas see jääb alles või mitte.

Tänapäeva investeerimiskultuuris räägitakse tihti kiiretest võitudest ja uutest tehnoloogiatest, kuid süvenedes edukate Eesti investorite ja ettevõtjate kogemustesse, joonistub välja hoopis teistsugune muster. See ei ole sprint rikkuseni, vaid pigem ultramaraton, kus määravaks ei ole mitte kiirus, vaid suutlikkus pinge all püsida ja monotoonset rutiini taluda. Kui tuua välja midagi, milles kõik kolm esinejat ühel meelel olid, siis kõige paremini jäi meelde just see: edu tagab eelkõige tugev baas.