Tehisintellekt ei ole enam tulevikuteema. See on tööriist, mis on juba täna igaühe laual, taskus ja otsuste taga. TalTech Business Forum 2026 esimesel paneeldiskussioonil astusid lavale kolm praktikut: Martin Rajasalu, Motichecki kaasasutaja ja tegevjuht, Kristjan Kukk, Telia ärikliendiüksuse juht ja juhatuse liige, ning Indrek Seppo, majandusteadlane ja Eesti riigi tehisintellekti programmi endine juht. Arutleti selle üle, kas AI kasutus tõstab päriselt ettevõtte väärtust, millised töökohad on kõige haavatavamad ja mis teeb inimtöö asendamatuks.

Martin Rajasalu ei jõudnud AI kasutamiseni uudishimu, vaid vajaduse kaudu. Tema ettevõtte idufirmalik iseloom ja rahvusvaheline tegevus lõid olukorra, kus alternatiivi polnud. Ingliskeelsed turundustekstid, tooni kohendamine, mõtete läbivaatamine, kõik leidsid endale digitaalse partneri. Rajasalu lähenemine on põhimõtteline: "Mulle meeldib vastata küsimusele miks, aga mitte küsimusele kuidas." 

Automatiseeritavad on ülesanded, mis alluvad püsivatele reeglitele ja seetõttu võime näha, et masin teeb neid tegevusi oluliselt efektiivsemalt. Inimtöö tugevused on empaatia, toon ja suhtlusoskus. Tema sõnul on väga oluline, et ettevõte kaasaks AI oma protsessidesse teadlikult. "Need juhid, kes arvavad, et nende töötajad ei kasuta AI-d, lollitavad ennast täielikult,” toonitab ta.

Tudengitele peab ta oluliseks rõhutada: "Su valitud eriala ei defineeri su elu." Ja tehisintellekt ei muuda seda, mis hariduses tegelikult loeb: "Täna aitab tehisintellekt meil oma uudishimu lahendada, aga tehnoloogia ei muuda seda, miks me ülikoolis käime ja lõputöö teema valime."

Kristjan Kukk on näinud tehnoloogiamuutusi lähemalt kui enamik: Telias töötanud alates 2006. aastast, juhtinud meeskondi tugiteenustest kuni suurklientide müügini ning vedanud alates 2023. aastast kogu ärikliendiüksust juhatuse liikmena. See kogemus annab tema sõnadele kaalu, kui ta ütleb, et ei soovita iga trendiga kaasa joosta. Tema lähteküsimus on lihtne: mida see konkreetselt annab? "Küsimus pole AI tulevikus, küsimus on selles, kuidas me seda kasutama hakkame ja ära kasutame."

Kukk rõhutab, et automatiseerimine ei ole ainult aja kokkuhoid, vaid kvaliteedi stabilisaator: AI vähendab inimlikke vigu ja võimaldab keskenduda sellele, mis päriselt loeb. Kui kõigil on ligipääs samadele mudelitele, saab eristajaks kiirus. Aga ta paneb siia selge piiri: "Kiirus võib paremaks muutuda, aga see, mida sa teed, on ikkagi inimeses kinni." Tehisintellekti ohtudest rääkides on ta pragmaatiline: "AI on haamer. Oleneb, mis on sinu kavatsus." Head müügiinimesed ja inimlik kontakt ei kao, aga üks on kindel: "Muutuse kiirus kasvab. Kogu aeg peab natuke varvastel olema."

Indrek Seppo sõnul on tehisintellekt täna nagu kogenud kolleeg või sparringupartner, kellega tasub pigem vaielda kui lasta tal kõigega nõustuda. Ta kasutab seda meetodit näiteks oma äriideede pidavuse testimiseks ja argumentide kritiseerimiseks, et leida üles varjatud vead või nõrgad kohad, mida ta ise ei pruugi märgata. AI on muutunud standardnõudeks, mis võimaldab teha kuude pikkuse töö ära vaid pooleteise nädalaga, kusjuures tulemus on sageli kvaliteetsem kui ilma tehisintellektita. Seetõttu tõdeb Seppo tabavalt: „Täna saab küsida vana aja hindasid uue aja töö eest“. 

See aga ei tähenda Seppo sõnul seda, et sisuline mõtlemine ja õppimine ära kaoksid, vaid, ära on kadumas rollid, kus inimene vaid täidab oma töötunde ning asemele tulevad ülesanded, kus tuleb kanda vastutust, töötada meeskonnas ning näha ettevõtte laiemat pilti. “Kõik peavad olema valmis hakkama ettevõtjaks, see ei saa enam saada takistuseks, et sa ei oska ettevõtet luua, te kõik peate olema valmis sobivate asjaolude kokkulangemisel seda proovima.” 

Kui tehisintellekt võtab enda kanda andmepõhise tarkuse, tekib humoorikas küsimus: kuna statistiliselt on „targemad mehed tõenäolisemalt partneriga koos,“ siis „kui tehisintellekt tuleb ja võtab tarkuse ära, siis kas peame ilusamaks muutuma?“ Vastus peitub inimlikus kontaktis ja usalduses, mida masin ei asenda, Seppo sõnul „ChatGPT veel mõnda aega ei lähe sinu kliendiga õhtul pubisse õlut jooma“.

Seega ei ole tuleviku ainuke töökoht vaid „ilus ja tark ettevõtja“, vaid inimene, kes suudab tehisintellekti strateegiliselt juhtida, pakkudes vastutust ja vahetut kogemust, mida algoritmid asendada ei suuda.