Ühiselt astusid üles Tallinki juht Paavo Nõgene, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav ning majandusanalüütik Peeter Koppel, TalTech Business Forumi paneelil, et arutada, milline on riigi roll majanduses ning kuidas jääda ellu keerulises majandusolukorras.

Särava sõnul on eestlastel mitmes olukorras suurimaks riskiks just suhtumine. Eestlastena suhtume oma riiki ja ümbritsevasse keskkonda pessimistlikult, mis lükkab eemale ka teised riigid.

“Meie suurimaks takistuseks ja riskiks on meie laiskus, meie lollus ja meie sotsiaaldemokraatlik maailmavaade,” väidab Koppel, “õnneks on 2/3 muudetav.” Muutuste läbiviimiseks tuleb alustada teadlikest valikutest ning Särav kutsub ka noori läbimõeldud valikuid tegema ning poliitikas sõna sekka ütlema. 

Riigi rolli üle majanduses ja investeeringutes võib spekuleerida palju ning investorite jaoks võib ohuks olla näiteks geopoliitiline olukord, kuid nii Nõgene kui Koppel kritiseerivad poliitikute valikuid ja käitumist näiteks maksusüsteemi ja pensionifondide osas. Koppeli sõnul lammutatakse süsteeme liiga jõuliselt ning liiga tihti, mistõttu ei saa tekkida “kleepuvat raha” ja pole võimalik investeerida pikaajaliselt kohalikesse projektidesse. 

Pikemalt arutati ka rohetehnoloogia tootluse kasvu teemadel. Koppeli sõnul on rohetehnoloogia innovatsioon, mida surutakse ülevalt alla. Küll aga peaksid just tarbijad olema need, kes annavad sisendi rohelisema maailma arenguks.

Nõgene nentis, et merendusvaldkonnas pole võimalik investeerida rohetehnoloogiasse, sest seda pole olemas. Kõik nõustusid, et oluline faktor rohetehnoloogia arenguks on riigi energiapoliitika.

Särav toob välja, et suureks probleemiks Eesti erasektoris on efektiivsus. Lahenduseks oleks digitaliseerimine ja automatiseerimine. Aktuaalseks teemaks on saanud AI investeerimismudelid ning selle tulemusena tekkis laval põnev arutelu. Nõgene arvab, et kuigi kõike on võimalik automatiseerida, on AI kasutamine ja arendamine äris siiski veel lapsekingades. 

Kui Sandra Särav vastas küsimusele, kas tehisintellekt suudab hallata edukalt investeerimisfonde, jaatavalt, siis Peeter Koppel oli kindlameelselt selle vastu.

“On tekkinud illusioon, et mudel suudab ennustada tulevikku. Tegelikkuses pole see võimalik, sest mudel ei arvesta segajatega, näiteks Trump,” nentis Koppel. Lisaks mainis ta, et kui tehisintellekt annab mingisuguse eelise, hakkavad seda kasutama kõik. Selle tagajärjena taandab turg eelise lihtsalt välja ning seda suudab tuvastada vaid inimene.

Nõgene rõhutab, et noortele toob edu ambitsioonikus ja julgus suurelt unistada. Sellele lisab Särav, et ärimaailmas edu saavutamise eeldus noorele on võime mõelda oma peaga. 

Koppel toob välja, et oma südame hääle kuulamine pole see, mis kellegi edukaks teeb. “Süda ajab konkreetselt pas…teeti,” ütleb ta, toonitades, et ärimaailm on kasumlik just nende jaoks, kes suudavad lahendada teiste inimeste probleemid.