Tippettevõtjad Rain Lõhmus ja Taavi Kotka naasid TalTech Business Forumi raames üle pika aja omaenda koduülikooli, et arutleda tulevikutehnoloogiatest ning võimalikest väljavaadetest ettevõtluses.

Ehkki meedias kütavad juba aastaid kirgi nii inflatsioon, Ukrainas toimuv sõda kui ka tehisintellekt, on ärimehed veendunud, et paanikaks pole põhjust. Meid ümbritseva keskkonna arengut ei saa nii lihtsasti peatada, leiavad nad.

“Kes te olete valinud informaatika omale erialaks ja kardate AI-d, siis tööta te nüüd küll ei jää! Sektor kasvab mühinal, IT-ettevõtetel läheb väga hästi,” ütles Kotka alustuseks kindlameelselt.

Ta lisas: “Virtuaalmaailm areneb mühinal. Pärast Instagrami reels’e tulevad mingid järgmised asjad ja kindlasti muutub kõik märksa rohkem elutruuks. Kes tunnevad huvi näiteks mängutööstuse vastu, siis soovitan igatahes sinna poole piiluda.”

Lõhmus täiendas paneelikaaslase mõtteid: “Arvan, et tulevikus juhitakse tehnoloogiat ja inimesi koos. Tänapäeval peetakse juhtimiseks eelkõige inimeste delegeerimist, aga tulevikus peavad juhid seda üha rohkem tehnoloogiaga läbi põimima. Juhil peab olema järgmise taseme pädevus – ta peab mõistma, kuidas tehnoloogia abil inimeste tööd lihtsustada.”

Alates 2009. aastast Šveitsis elav Lõhmus rõhutas, et tehisintellekti ei maksa peljata – kui osata sellega ümber käia, kulub see igatahes marjaks ära. “AI loob meile õppimiseks täiesti uue keskkonna. Vahepeal reisisime pojaga rohkem ringi ning ta jõudis vähem kooli – 12aastane poiss sai näiteks autos ise tõenäosusteooria kohta uurida ja tehisintellektilt nõu küsida,” selgitas ta.

“Õppimine muutub oluliselt kiiremaks, kui sa oskad neid keskkondi kasutada,” lisas tipp-pankur, kelle isiklikku äriajalukku kuulub muuhulgas LHV panga asutamine.

Ärimeeste sõnul tasub kindlasti meeles hoida, kui kiirelt on maailm seni arenenud just informatsiooni hankimise vaatenurgast. Tänasel päeval HK Unicorn Squadis tüdrukute tehnoloogiahuvi arendamist juhtiv Kotka tõi välja näite, mille alusel on tema mõõtnud maailma haridustaseme arengut.

“Tegin hiljuti oma lastega katse. Andsin neile 1865. aasta Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ehk maailma kõige kõvema inseneeriaülikooli sisseastumiskatsed,” alustas ta.

“Võtsin selle katse ette, et näidata, et see on umbes Eesti haridussüsteemi kaheksanda klassi matemaatika. Ja selguski, et mis 1865. aastal oli piisav maailma parimasse inseneeriakooli sisse saamiseks, on täna Eesti mõistes kaheksas klass. Meie teadmised ja oskused lubavad meil lahendada üha keerulisemaid ja keerulisemaid ülesandeid,” on ta kindel.