Ülo Kaasik, Eesti Panga tulevane president, astus lavale küsimusega, millest kõik majandusarutelud praegu algavad: kuhu liigub maailm? Tollimaksude segadus, volatiilsed turud ja kõrge hirmuindeks on 2025. aasta pärand, millega elame edasi. Euroala kindlustunne on küll paranemas, kuid geopoliitiline ebakindlus Lähis-Ida konflikti ja energiahindade kaudu hoiab globaalse majanduse pingelises seisus. 

Eesti oli 2021-2023 mitu kvartalit järjest languses, seda tausta teades on 2026. aasta SKP kasvuprognoos 3,6% märkimisväärne pööre. Eelarvestiimuli taandudes aeglustub kasv 2028. aastaks 2,5%ni, kuid lähiaastad näevad selgelt paremad välja. Tulumaksusüsteemi reform toob käegakatsutava muutuse: 2026. aastal tõuseb keskmine netopalk ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutopalk, ehk umbes 10%. Teenuste eksport on osutunud kriiside ajal vastupidavamaks kui kaupade oma ning pankade väljastatavate laenude kasv on terves Baltikumis kiire.

2028. aastaks ulatub laenukoormus 31,5 %-ni SKP-st – see on hind, mille maksame tänase kasvu eest. Eelarve puudujääk püsib ulatuslik kogu prognoosiperioodi vältel ning valitsemissektori kuluplaanid ületavad oluliselt maksutulu prognoose. Kaasik esitas ebamugava küsimuse: peamine probleem pole "kas kulutada", vaid "kes peaks maksma”, sealhulgas tuleb üle vaadata kõrgharidus ja muud tasuta hüved, mida oleme iseenesestmõistetavana võtnud.

Majanduskasv jätkub, kuid Kaasik rõhutas, et see ei ole piisav. Eesti ettevõtete investeeringute tase on langenud Euroopa Liidu keskmise juurde, kuigi veel 2001. aastal ületasime seda märkimisväärselt. Tootlikkuse lõhe EL keskmisega on endiselt suur ja selle ületamine on Eesti pikaajalise jõukuse peamine tingimus: mitte laenuraha toel kasv, vaid reaalne konkurentsivõime paranemine. Ning siin peitub Kaasiku peamine hoiatus: “ettevaates sõltub palju energia hinnast.” Geopoliitilise kriisi venides jääb see muutuja kontrollimata, ja seda ei suuda ükski prognoos ette näha. 

Kaasik suhtub skeptiliselt narratiivi, et tehisintellekt võtab massiliselt töö ära. Inimese roll muutub, kuid tööd on alati olnud ja jääb. Samal ajal ei eita ta praktilist tõde: “AI kasutamine tõstab efektiivsust ja parandab kvaliteeti.” 2035. aastaks näeb ta Eesti majandust paremas seisus, mitte seetõttu, et kriise poleks, vaid seetõttu, et ettevõtjad õpivad turbulentsidega paremini kohanema. Ülo Kaasiku etteastest kõlas tugevalt sõna “paranemas”, viidates, et majandust on ootamas helgemad ajad.