Eesti Panga president Madis Müller kõneles TalTech Business Forumil siinmail valitsevast majanduslikust olukorrast. “Ehkki üldseis on viimaste aastatega paranenud, on Eesti tarbijad on endiselt väga pessimistlikud,” peegeldas ta uuringute tulemusi.

“Eesti majandusest rääkides tuleb paratamatult vaadata seda, mis toimub maailmas. Eelkõige huvitab meid Euroopa käekäik,” tõi ta alustuseks välja koostööpartnerite olulise mõju. “Kaupade eksport on hakanud taas kasvama, teenuseettevõtjatel on parem aeg juba pikemalt kestnud.”

Andmete peegeldamiseks kasutas ta Euroopa komisjoni indekseid, kust on lihtsa vaevaga võimalik Eesti majandusseisule selgitusi leida. “Viimase kahe aasta jooksul, kui Eesti majandus on suhteliselt kohapeal tammunud, on teenuste eksport samal ajal siiski pidevalt kasvanud,” rõhutas Müller.

Paraku ei saa me üle ega ümber Ameerika Ühendriikidest – kuna Eesti tarbija elu on seal toimuvaga tihedalt seotud, mõjutavad Donald Trumpi ja tema lähikondsete otsused meidki.

“Kui veel paar kuud tagasi pidi muudkui rääkima sellest, et Ameerika Ühendriikides on kõik hästi ning optimism nii tarbijate kui ka tootjate poolelt väga kõrge, siis nüüd on Trumpi ja tema pundi tegevus seda oluliselt allapoole toonud,” nentis Müller.

Lähiajal peamegi tõenäoliselt üha enam hoidma silma peal sellel, mis toimub suure lombi taga. Kuna Trump on kehtestanud väliskaupadele erinevaid piiranguid – sealhulgas näiteks 25%-se tollimaksu Euroopa kaupadele –, tühjendab USA-s toimuv vähehaaval ka siinsete inimeste rahakotti.

Müller selgitas, et igasuguseid lisatariifid ja -maksud pärsivad tahes-tahtmata majanduse arengut. “Tollid ja kaubanduspiirid on majandusele halvad – need võtavad kasvuhoogu maha. See tähendab, et hinnatõus võib muutuda suuremaks. Seda peegeldavadki piirangud, mis meie puhul on kehtestatud Ameerika kaupadele.”

Eestlane on pessimist

Koroonakriisiga kaasa tulnud majanduskriis on Mülleri sõnul nüüdseks möödanik. Ometi pole kuigivõrd muutunud Eesti tarbijate suhtumine – uuringud ei näita koduse majanduse suunal kuigi suurt usaldust.

“Keskpanga jaoks Euroopas on eesmärk, et aastane hinnatõus võiks olla kuskil 2% kandis – tänavu on see 2,3% ning järgmiseks aastaks prognoositakse juba 1,9%,” seadis Müller olukorra numbrite keelde. “Praegu on muidugi aeg, kui kipub juhtuma igasuguseid ootamatuid asju ja sellega tuleb samuti arvestada.”

“Kui vaatame Eesti inimeste ostujõudu, siis on see tagasi umbes 2021. aastas, kui hinnatõus alles algas. Ometi näitab majandususaldusindeks, et Eesti tarbijad on väga pessimistlikud. Ilmselt mõjutavad seda muud tegurid,” viitas ta.

Laenuomanike paranenud seis

“Eesti laenuvõtjaid huvitab enim lühiajaline Euribori intressimäär. Kui 2023. aasta lõpus oli kuue kuu Euribor üle 4,1% ja seda tundsid ilmselt kõik kodulaenu kliendid kuumaksete kasvamise näol, siis sealt edasi on intressimäär päris tuntavalt alla tulnud – täna on see umbes 2,4%,” avaldas Müller paljulubava tõsiasja.

“Kui mõelda sektorite kaupa, siis paistab selgelt välja, et tööstussektor on viimastel aastatel olnud kõige keerulisemas seisus. Seda on kaasa toonud näiteks energiahindade kasv,” selgitas pangajuht. 

Möödunud energiakriis mõjutas Eestis lisaks lõpptarbijatele oluliselt ka ettevõtteid. “Kui mõelda nii Euroopa kui ka Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimele, siis just Euroopas mõjutas energiahinna kallinemine ettevõtete seisu sedavõrd palju, et ka konkurentsivõime muutus oluliselt. Samal ajal Ameerikas seda näiteks ei olnud,” tõi Müller välja huvitava tõiga.

Ehkki Eesti tarbija kipub olema pigem ettevaatlik, vaatab pangajuht tulevikku lootusrikkalt – küll läheb paremaks. 

“See majanduslangus on olnud pikk, vinduv ja susisev olukord, kus kõik justkui ootavad, et kohe võiks paremaks minna. Julgus investeerida ja laenu võtta paistab siiski olevat taas kasvamas,” võttis ta olukorra kokku.