TalTech Business Forumi laval jagas LHV panga eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel praktilisi teadmisi esimese kodu ostmiseks, selgitades samm-sammult, kuidas teha üks elu olulisemaid otsuseid, ning analüüsides Eesti ja maailma kinnisvaraturu hetkeseisu. Üks järeldus jäi seejuures selgelt kõlama – eestlased on jätkuvalt kinnisvarausku ning kodu ostmiseks ei ole olemas üht kindlat õiget hetke, sest Vatseli sõnul on see aeg alati nüüd.

„Koduost on justkui pimekohting – esialgu tundub kõik ideaalne, kuid süvenedes võivad ilmneda ootamatused,“ tõdes Vatsel, kelle sõnul ostab või vahetab inimene elu jooksul kodu keskmiselt kolm kuni neli korda. Samas on kodu soetamine suur otsus, mille juures on oluline teha kaalutletud valik.

Pole saladus, et kinnisvarahinnad on märkimisväärselt kasvanud ning viimase kümne aasta jooksul on ruutmeetri hind tõusnud lausa 50%. Seetõttu võib oma kodu omamine tunduda paljudele noortele kättesaamatu unistusena, kuid Vatseli hinnangul tasub noores eas laenu võtmist kaaluda, sest sellega kaasnevad mitmed eelised.

Noorele inimesele pakub pank pikemat tagasimakseperioodi, mis võib ulatuda kuni 30 aastani. Kuigi sissetulek võib alguses olla väiksem, on palganumbrite kasvades võimalik laen kiiremini tagasi maksta. Lisaks pakub oma kodu turvatunnet ja vabadust, mida üüripind ei suuda asendada. Kui tihti nähakse kodulaenu kui suurt kohustust, siis tegelikkuses on see samal ajal ka investeering.

Kuid kodu ostmisel tuleb arvestada ka mitmete riskidega. Lisaks laenumaksele kaasnevad sellega intressikulud, kinnisvara hindamise tasu, notarikulud ja hilisemad remondikulud. Vatsel rõhutas, et suurim viga, mida noored kodu valimisel teevad, on võimalike puuduste ignoreerimine või märkamata jätmine. Sageli armutakse asukohta või esimese emotsiooni ajel tehtud valikusse, kuid ei analüüsita piisavalt praktilisi tegureid, nagu elamispinna sobivus tulevikus, logistilised lahendused või koguni kasutusloa olemasolu.

Levinud arvamuse kohaselt on noortel keeruline kodulaenu saada, kuid Vatseli sõnul on see eksiarvamus. Pangad pakuvad spetsiaalseid noortele mõeldud kodulaene, mida saab võtta koos vanematega. Siiski on oluline, et suurem osa laenumaksest tuleks noore enda sissetulekust ning viie aasta jooksul peaks ta laenu täielikult üle võtma. Pankade jaoks on kõige olulisem laenutaotleja kliendiprofiil – regulaarne sissetulek, läbitud katseaeg ja puhas maksekäitumine on määravad tegurid.

Lisaks rõhutas Vatsel: “Konto väljavõte räägib sinust nii mõndagi,” kui minevikus on esinenud maksehäireid, võetud kiirlaene või on taustal kriminaalkaristus, saab laenutaotlus koheselt eitava vastuse. Selleks, et kindlustada oma finantsiline stabiilsus ka pärast laenu saamist, soovitab ta hoida harjumust säästa vähemalt 10% oma igakuisest sissetulekust.

Küsimusele, millal on kodu ostmiseks hea aeg, oli Vatselil kindel vastus – see aeg on alati nüüd. Kuigi võib tunduda loogiline oodata kinnisvarahindade langust, näitavad prognoosid, et sellist arengut lähiajal ei tule. Samuti on muutumas noorte hoiakud ja elustiil, kus üha enam eelistatakse suurema mobiilsuse huvides üürimist. See trend on peamiselt levinud välismaal, kuid Eestis on kodu omamine jätkuvalt kõrges hinnas. Kui midagi jäi TalTech Business Forumi arutelust kõlama, siis see, et hoolimata muutuvatest majandustingimustest ja uue põlvkonna elustiili eelistustest, ei ole eestlaste kinnisvarausk kuskile kadumas.