Suurim risk = mugavustsooni kinni jäämine

Jõuluaja eel tekkis MTÜK-i ja TalTechi investeerimisfondi ühisel planeerimisel eksklusiivne võimalus kuulata investorit Paavo Siimanni ning meile kõigile tuntud koolitajat Peep Vainu rääkimas teemal “Hirm või võimalus?” 

“Mis on üldse risk?” tuli esimeseks küsimuseks. Mõlemate vastuste juures sai välja tuua, et risk on ootuste või sooviga seotud kõhutunne, tuleviku tunne. Risk on suunatud tegevus teatavate takistustega, aga kui pole riski, siis pole ka inimesel kuhugi pürgida. 

Mis on suurinvestorite portfellide sisu?

Enne küsimuse tuumani jõudmist mainis Peep ära väga olulise tõetera, et meil, noortel, pole hetkel selle informatsiooniga midagi teha, peale inimliku huvi rahuldamise. Peep võrdles seda olukorda Facebookis jagatatava suhtenõuga. Üleüldiselt kuulsime nende portfellides palju erinevaid suundasid, alustades avalikult noteeritud- või iduettevõtetest, võlakirjadest, laenudest ning lõpetades kulla, hoiuste ning kinnisvaraga. Peep on oma portfelli loonud nüüdseks nii et ta tegelikult ei ”tegele enam investeerimisega”. Ta on selle niimoodi üles ehitanud, et teda “ei huvita”, mis seal toimub, sest portfell töötab ise. Ta kontrollib korra kuus vaid kulla hinda ja dollari kurssi. 

Mida teeksid Peep ja Paavo, kui nad oleksid praegu meie, noorte kingades?

“Kasvataksin endale sisemist veendumust, et investeerimine töötab. Selle raha saab tagasi ja kasumiga. Ei saa muidu kui katsetades,” olid Peebu esimesed kommentaarid. Julgelt kõike proovida, kuid seejuures ausalt märgata ja aru saada, kas valitud suund töötab ning sama julgelt välja tagurdada kui ei sobi. Peab julgema tunnistada ja looma seda iseennast mis on kõige enam Sinulikum. Minevikku inimesed muuta ei saa - kuid võtta sealt teadmine kaasa ja kindlasti edasi liikuda tulevikku muutma - seda saadakse. Paavo ütles kindlalt, et suurim viga on iseendasse mitte investeerida - peamisteks investeerimise vormideks nimetas ta hariduse ja suhtlusvõrgustiku. Kui inimesel on võrgustik, siis seeläbi tekivad ka võimalused. Selle kõige juures tuleb leida aga sisemine motivatsioon. Inimesi saab küll inspireerida, kuid motivatsioon tuleb leida enesest. 

Startupid - võtta või jätta?

Startupidest rääkides tõid nad välja, et sinna investeerimisel pole numbrid ja statistiline analüüs need vahendid, millega otsust langetada. Tuleb mõelda “Kas seda toodet/teenust on päriselt maailmale vaja või lihtsalt tahetakse niimoodi mõelda?” Sellele küsimusele vastates saadakse kindlaks juba esimese verstaposti. Vastuste leidmisel tõi Peep välja, et tegelikult on need tema arvates juba inimeses alati olemas, iseasi, kas seda ka kuulatakse või lugeda osatakse. Samuti tuleb küsida juhilt, et kas ka tema on mõtestanud endale lahti selle probleemi ning vajaduse, miks seda uut toodet/teenust vaja on. Tuleb ka aru saada, kas startupi juhil on olemas see burning desire, et firmat edukalt juhtida ning võime efektiivseid tiimi kokku viia. “Seda kohtab harva,” ütles Peep. 

Hirm investeerimise ees tuleneb teadmatusest. Ja teadmatus tuleneb kodutöö mitte tegemisest. Kui ei süveneta ja uurita, siis ei muutu midagi. Võimekuse tõstmine ja distsipliin muudab inimesi järjest julgemaks. “Kui tahate riske maandada, siis investeerige iseendasse,” ütles Paavo. Kui igapäevane enesearendamine muutub regulaarseks, siis ei muretseta enam, kas hetkel on hea või halb - peamine on tõsiasi et tõstetakse enda enesekindlust ja sihid on paigas. Tänu sellele ei löö enam miski pikas perspektiivis põlvist nõrgaks.

Autor: Demi Viira