Autor: Tess Tõnissoo
TalTech Business Forumi esimese päeva avasid kulturist Ott Kiivikas, korvpallitreener Alar Varrak ja kettaheitja Gerd Kanter ühises paneeldiskussioonis “Spordiväljakult ärimaailma”. Esinemisel arutleti, kuidas spordis saadud kogemused kanduvad üle igapäevaellu.
Kiivikas rääkis oma kogemusest kulturismikarjääri algusaastail. Spordiala tollane vähene populaarsus tõi kiiresti kaasa vajaduse omandada eriala ning minna tööle. Kanter tunnistas, et topeltkarjääri idee on tänapäeval üks olulisemaid teemasid, kuna vigastuste ennetamine on pea võimatu. Plaan B pehmendab ootamatut kukkumist.
Kuna sport on võrdlemisi ebastabiilne sissetulekuallikas, on profisportlaseks pürgimise teel eriti olulised elemendid töökus ja oskus seada sihte. “Võimalusi on, aga need ei tule üleöö,” kinnitas Kanter.
Kuna kulturism on eelkõige nišispordiala, asus Kiivikas kärmelt leidma lisavõimalusi sissetuleku kasvatamiseks. “Loeb ka see, kui aktiivne sa oled sotsiaalmeedias ning kuidas sa oma niši tutvustades suudad teha ala huvitavaks ka neile, kes muidu sellega ei tegele,” selgitas ta.
Mille järgi seavad sportlased aga prioriteete oma igapäevaelus? “Mõtlen alati, kui tähtis on minu jaoks aeg ning mida ma oma panustatud aja eest emotsionaalselt ja materiaalselt vastu saan,“ arutles Kiivikas. Kanter täiendas: “Oleme nüüd sellises vanuses, kus saame teha valikuid.”
Spordimaailmas tuleb ikka ja jälle ette ootamatusi. Oluline on mitte igaks stsenaariumiks 100% valmis olla, vaid suuta oludega kohanduda. “Häid ideid peab tihti ümber tegema, sest paljud asjaolud ei sõltu sinust endast,” selgitas Varrak. “Vahel võibki tulla ette olukord, kus võtmemängija otsustab klubist lahkuda või meeskonda tabab ootamatu haiguspuhang.”
Diskussiooni lõpetuseks kinnitasid sportlased ühehäälselt, et teiste vigadest õppimine tuleb kahtlemata kasuks, ent isiklikud kogemused mõjuvad kohati isegi tõhusamalt.
Pildi autor Grete M. Pedak.