OÜ-tamisest kui eestlaste “rahvusspordist”, AI rollist juristide töös ning arutelu Eesti maksusüsteemist. Vastab vandeadvokaat Kaido Künnapas.

MTÜKi noored käisid 11. novembril tutvumas õigusemaailma telgitagustega Soraineni advokaadibüroos. Meie külastuse teine pool kujutas endast vestlusringi partneri ja vandeadvokaadi Kaido Künnapasega, mida juhtis meie poolt Rico Praks. Vastused saadi just kõige põletavamatele äriõiguslikele küsimustele.

Kui kaua kestab tavaliselt juristil üks projekt?

Keskmine projekti kestus on umbes 10 tundi, kuid olenevalt teemast võib see venida ka aastatepikkuseks. Kaido kõige pikem projekt on kestnud 4–5 aastat.

Kui palju AI-d advokaadid kasutavad? Kas on mingeid piiranguid AI kasutamisele?

Künnapase sõnul on tehisintellekt abistav tööriist, kuid ei asenda juristi. Peamine piirang on kliendiinfo konfidentsiaalsus – tundlikke andmeid ei tohi AI-sse üles laadida. Praegu kasutatakse AI-d peamiselt: ajaplaneerimiseks (nt kui kiiresti peab kliendile vastama); suurtest dokumentidest väikeste detailide leidmiseks ja enda järelduste kontrollimiseks („kas masin mõtleb samamoodi?“).

Tulevikus võib juristide roll muutuda üha enam sarnaseks psühholoogiga, kes kuulab kliendi mure ära ja AI teeb suurema osa dokumendihaldusest ära. Huvitava väljakutsena näeb Künnapas ka AI-süsteemide ühist arendamist klientidega.

Trendid Eesti maksumaailmas

Viimastel aastatel on Eestis tõstetud mitmeid maksumäärasid seoses kaitsekulude suurenemisega. Sellest hoolimata laienevad paljud ettevõtted Eestisse. Peamiseks müügiargumendiks on see, et ettevõtte tulumaksustamine toimub alles dividendide jagamisel. See on üks põhjustest, miks on USA mõttekoda Tax Foundation hinnanud Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime edetabelis jätkuvalt esimese koha vääriliseks. jätkuvalt number üheks maailmas. 

Süsteemi eesmärk oli suunata ettevõtteid investeerima, mitte raha välja võtma. Samas näitavad Maksu- ja Tolliameti andmed, et osades firmades „istub“ raha siiski miljardites, mistõttu tuleb maksuraha laekumist oodata teadmata ajani.

Balti riigid on viimasel ajal võtnud suuna maksude tõstmisele ning seeläbi on võetud omaks mentaliteet “maksustame end jõukaks” (Lätis ja Leedus suhkrumaksu, Eestis automaksu kehtestamine jne). Skandinaavias jällegi alandatakse makse. Globaalselt on riigid kokku leppinud, et normaalne iga-aastane ühingute tulumaksumäär on vähemalt 15% ning kui maksumäär on alla selle (mis Eestis võib nii olla, kui ühing kasumit ei jaota), siis võib see anda välisriigile õiguse hakata maksustama Eesti ühingu tulusid tema kontserni peakontori tasemel. See on “suurte poiste” maksureegel, kohaldudes vähemalt 750 miljoni eurose aastase müügituluga kontsernidele. Siis tekivad raskused välismaiste ettevõtete sisenemisel – võib esineda nii topeltmaksustamist kui ka muid vastuolusid.

Mis on kitsaskohad, millega ettevõtted ei ole kursis seoses maksudega?

See oleneb valdkonniti. Ettevõtte alustamine on Eestis lihtne, tulumaksu ei pea maksma kuniks OÜ-st raha välja ei võta. Paljud teevad enda OÜ ja esitavad sealt arveid tööjõu maksude optimeerimiseks, sest uue töötaja palkamine on ettevõttele kulukam. Sellepärast on OÜ-tamine kujunenud mingil määral Eesti „rahvusspordiks“. Võib olla kunagi otsustavad poliitikud seda piirata ja dividende hakatakse maksustama sotsiaalmaksuga. Samas kaugele sellega ei purjeta kui maksusüsteem tehakse ettevõtjatele mitte kasumlikuks.

Kas alustaval ettevõtjal peaks olema alguses jurist kõrval?

Juristi vaatest – jah, see aitab asju kontrolli all hoida ja vähem vigu teha. Kuid siiski olulisem on see, et kui idee ei tööta, siis pole juristist eriti abi. Just see on peamine põhjus, miks nii paljud start-upid leiavad oma lõpu surmaorus (ingl k death valley). Nagu Kaido ütles: „Ettevõtlus on ämbrite kolistamine ja elukestev õpe, oluline et vangi ei satuks“.

Millal on mõistlik valida FIE? Millal OÜ asutamine?

FIE (Füüsilisest Isikust Ettevõtja) – Raamatupidamine on kassapõhine: raha laekumine on tulu ja väljaminekud kulud. Kogu tulu maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Isiklikult vastutad kogu oma varaga ehk võid halvimal juhul enda autost või kodust ilma jääda. Võrreldes OÜ-ga on asutamine lihtne ja ei pea esitama majandusaasta aruandeid. Tuleb lihtsalt tuludeklaratsiooni täita. Maksuvabalt saab ümber vormistada osaühinguks. Sobib väikesemahuliseks ettevõtluseks põhitöö kõrvalt, eriti käsitöölistele. Põllumeestele ja metsaomanikele on kehtestatud spetsiaalsed maksusoodustused.

OÜ (Osaühing) – Tulumaksustamist on võimalik edasi lükata. Vastutab ettevõte ja isiklike varade kallale tavaliselt ei minda. Mitme osanikuga ühingute puhul võib näha probleeme, et isegi kui kõik rahaliselt panustavad võrdselt ettevõtte asustamisel, siis hiljem ikkagi pingutavad ainult mõned osanikud selle nimel, et visioonist jõutakse tegudeni (eriti start-upide puhul). Seega kui teha mitme inimese ühingut, tasuks osanikevahelised suhted hästi ette läbi mõelda.

Milline on Teie isiklik arvamus automaksust? Euroopas on see üpriski laialt levinud, kuid Eestis tekitanud palju poleemikat.

Varade ümberjaotamine on läbi ajaloo olnud üks peamisi konfliktide põhjustajaid. Eestlaste jaoks on auto nagu “püha lehm”, mida ei tohiks torkida.  Isiklikult leiab Kaido, et isegi kui autode maksustamist pidada põhjendatuks, siis on see maks natuke kehvalt üles ehitatud. Tõestused sellele: arvukad kohtuvaidlused juba esimese kehtivusaasta jooksul. Automaksu vastu on Eestis olnud juba vähemalt 8 erinevat kohtuvaidlust, nt topeltmaksustamine mingites olukordades ja avariilise auto pealt maksu maksmine. Lisandub veel ka autorendiettevõtete liisingufirmade eri kohtlemine, kus peamine küsimus on selles, kas automaksu võib käibemaksuga maksustada. Kuid nagu ka praegune peaminister Kristen Michal on öelnud, et muudatused tuleb lihtsalt ära teha, et saaks lõpuks rahu selle teemaga.

Suured tänud Kaido Künnapasele ja meie moderaatorile Rico Praksile meie majandustudengite harimise eest! Usume, et nii mõnelgi on siit midagi kõrva taha panna.

Autorid: Melany Merilo, Hanna Savolainen