„Maksa kõigepealt iseendale”: MTÜK-i aasta esimene Investeerimisõhtu
21. oktoobril toimus selle õppeaasta esimene MTÜK-i investeerimisõhtu, kus rahatarkuse teemal jagas teadmisi Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht Grete Koho. Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppinud Grete käib koolides ja ülikoolides rahatarkust õpetamas. Seekord jagas ta ka Swedbanki Facebooki grupist „Kogumispäevik” pärit praktilisi nõuandeid, mida inimesed omavahel vahetavad.
Rahatarkuse ja investeerimise kohta on paljudel teadmisi, kuid nende rakendamiseni jõuavad vähesed. Õhtu algas lühikese finantstervise testiga, mis pani proovile nii meie teadmised kui ka rahaga seotud oskused.
Uuringute järgi on raha eestlaste suurim stressiallikas (58%) ning paljude jaoks igapäevaelu üks olulisemaid teemasid. Rahamured mõjutavad enim tervist (44%) ja lähisuhteid (24%). Sellepärast on ka finantstervis oluline, kuid kuidas seda parandada?
Eesmärk, mida saab mõõta
„Tahaksin saada selline tuhat eurot umbes või nii” ei ole just kõige täpsem kogumiseesmärk. Hea eesmärk järgib SMART-põhimõtet: see on spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud.
Näiteks võiks eesmärgi sõnastada nii: „Soovin koguda 1000 eurot, pannes igal nädalal kõrvale 20 eurot. Eesmärk on summa kokku saada aasta jooksul.”
Kus sa seisad ja kuhu raha läheb?
Esimene samm oma rahaasjade korrastamisel on ülevaate saamine. Selleks tasub vähemalt kord aastas kirja panna oma varad, näiteks säästud, kinnisvara ja autod, ning kohustused, nagu laenud, liisingud ja krediitkaardivõlad. Varade ja kohustuste vahe näitab sinu netovara ehk varade väärtust pärast kohustuste mahaarvamist.
Seejärel vaata üle oma tulud ja kulud. Pane kirja sissetulekud, lisatasud, toetused ja intressid ning kõrvuta neid väljaminekutega, nagu eluase, toit, transport, kommunaalkulud, tervishoid ja meelelahutus. Abiks võivad olla Exceli tabel, Swedbanki „Minu eelarve”, SEB „Rahapäevik” või mõni eelarveäpp. Mõned lahendused võimaldavad eelarvet jagada ka kaaslasega, et ühiste kulude tasumine oleks lihtsam.
Eelarve pidamine ei pea aga tähendama iga viimase sendi ülesmärkimist. „Ma ei tee eelarvet, kuna igat taarapudelit ei viitsi kirja panna. Pärast kohustuslike asjade eest tasumist jätan endale 50 eurot nädalas kulutamiseks,” kirjutas üks „Kogumispäeviku” grupi liige. Oluline on leida endale sobiv süsteem, mis aitab rahaasjadel silma peal hoida.
Maksa kõigepealt iseendale
Üks õhtu keskseid põhimõtteid oli lihtne: pane raha kõrvale enne, kui hakkad muid kulusid katma. Kuu lõpus võib säästmiseks mõeldud summa olla juba otsas, mistõttu tasub säästmine muuta regulaarseks harjumuseks.
Abiks võivad olla ka eri pangakontod, kuhu paigutad raha kindlate kulude või eesmärkide jaoks. Nii on lihtsam eristada igapäevaseid kulutusi säästudest. Lisaks saab kasutada pankade pakutavaid kogumislahendusi, näiteks Rahakogujat või hoiuseid.
Kokkuhoid ja lisatulu
Toit on paljude inimeste eelarves üks suuremaid kuluallikaid ning just siin jagas Grete mitmeid praktilisi soovitusi. Kulude vähendamiseks tasub planeerida nädalamenüü, teha korraga rohkem süüa, kasutada ära kapis ja sügavkülmas olevad toiduvarud ning koostada enne poodi minekut ostunimekiri. Abiks võivad olla ka e-poest tellimine, harvem poes käimine ja kliendikaartide kasutamine.
Kulude vähendamisel tuleb lõpuks piir ette, kuid sissetulekut saab suurendada ka uusi võimalusi otsides. Näiteks võib õppida uusi oskusi, teha tööampse, müüa kasutult seisvaid asju või anda välja üürimiseks esemeid, kodu või tuba.
Esimese kodu ostmine
Kodu ostmisele mõeldes tasub alustada oma maksevõime hindamisest: kui palju saad reaalselt panustada sissemaksesse ja kui suurt igakuist laenumakset suudad tasuda? Seejärel tuleb koguda vajalik omafinantseering, leida sobiv kodu ja pöörduda panga poole laenutingimuste arutamiseks. Laenu taotlemisel küsitakse tavaliselt viimase kuue või kaheteistkümne kuu kontoväljavõtet.
Kui rahastamine on korraldatud, saab liikuda ostu-müügilepingu sõlmimise poole. Lisaks laenumaksetele tuleb arvestada ka muude kuludega, sealhulgas notaritasu ja kodukindlustusega.
Miks, kuidas ja kuhu investeerida?
Inflatsioon vähendab raha ostujõudu ning investeerimine võib aidata varal aja jooksul kasvada. Varakult alustamise eelis seisneb muu hulgas liitintressis: investeeringult teenitud tulu võib omakorda tulu teenida. Nii võib pikema aja jooksul tekkida lumepalliefekt, mille puhul vara kasv kiireneb.
Investeerimisega alustamiseks tuleb valida sobiv konto ja investeerimisteenus ning kanda investeerimiseks mõeldud raha sinna. Investeerida saab näiteks aktsiatesse, fondidesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse ja väärismetallidesse. Raha saab paigutada ka hoiustesse, kuigi nende toimimine ja riskitase erinevad väärtpaberitesse investeerimisest.
Grete alustas ise investeerimist Tallinna börsil ilma kindla strateegiata. Kui aktsia hind või turg langes, ostis ta juurde, et oma keskmist ostuhinda vähendada. Hindade tõustes ta aga ei müünud, vaid hoidis investeeringuid seni, kuni raha vaja läks. Lõpuks kasutas ta kogutud raha esimese kodu sissemakse tegemiseks.
Seejärel tuli investeerimisega sisuliselt uuesti alustada, mõnda aega ka kiirnuudlitega leppida ning meelerahufond taas üles ehitada. Tänaseks on tema investeeringuteks kodu ning II ja III pensionisammas.
Grete soovitatud investeerimise järjekord:
Meelerahufond. Kogu raha ootamatusteks, näiteks auto remondiks, uue pesumasina ostmiseks või katkise telefoni asendamiseks. Sobiv summa sõltub sinu sissetulekutest ja kuludest, kuid üldiselt soovitatakse hoida 2-3 kuu kulutuse suurune summa.
II pensionisammas. Vaata üle oma pensionifondi valik ja vajadusel kaalu selle muutmist. Oluline on mõista, kuhu sinu pensioniraha investeeritakse.
III pensionisammas. Kui sissetulek võimaldab, kaalu regulaarseid sissemakseid. III sambaga kaasneb seaduses sätestatud tingimustel tulumaksusoodustus, kuid seda kuni 6000 eurot aastas.
Küsimused publikust
Kas ettevõtte kaudu investeerimine on kasulik?
Ettevõtte kaudu investeerimisel võib olla maksualaseid eeliseid, kuid enne tasub läbi mõelda, kuidas ja millistel tingimustel soovid raha tulevikus ettevõttest isiklikku kasutusse võtta.
Kas mööblit saab kodulaenuga osta?
Grete selgitas, et kodulaenu puhul võidakse arvestada ka kinnisvaraga püsivalt seotud sisustusega, näiteks köögimööbli või sisseehitatud riidekappidega. Täpne käsitlus sõltub aga pangast ja laenutingimustest.
Kes on teie lemmikud suunamudijad?
Grete soovitas jälgida ka Kristi Saare tegemisi, kes käsitleb muu hulgas naiste karjääri ja tööelu pärast lapse saamist. Raamatusoovituste hulka kuulusid Kristi Saare „Kuidas alustada investeerimisega” ning Kristjan Liivamäe „Investeerimise põhimõtted”.
Mis meelde jäi?
Üks praktiline meeldetuletus puudutas pangakõnesid ja Smart-ID-d. Pank palub sul end telefonikõne ajal tuvastada, kui helistasid neile, mitte kui nemad helistavad sulle. Ära kinnita Smart-ID päringut, mille algatamist sa ei tunne, ega avalda oma PIN-koode kellelegi.
Õhtu lõppes rahateemalise Kahootiga, kus kolm parimat osalejat said auhinna. Enne lahkumist jäi kõlama ka viis sammu, millega oma rahaasjade parandamist alustada: tee finantsaudit, sea eesmärgid, koosta eelarve, maksa kõigepealt iseendale ja investeeri.
Suur aitäh Grete Kohole oma kogemuste ja praktiliste nõuannete jagamise eest!
Autor: Karel Peter Kalda